Ühiskonnateaduste õppetool

S.Krönström (õppetooli juhataja)

J.Golikov, professor, Ph.D

J.Livtsits, professor

J.Haponen, lektor, MA

E.Selirand, lektor, MA

O.Vassiljeva, lektor, MA
 

 

Ühiskonnateadused on kompleks ühiskonda hõlmavatest ja seda käsitlevatest teadustest, mis avavad ühiskonna toimimise, selles toimuvate muutuste ja arenemise olemuse ning ühiskonnaliikmete käitumise ja nende omavahelised seosed selles.

Sotsioloogia käsitleb inimühiskonda ja indiviidide käitumist nendes. Õppeaine õpetab nägema ühiskonnas toimuvaid protsesse, avab ühiskonna ja indiviidide käitumise olemuse ning põhjused. Õppeaine kujundab analüüsioskused ühiskonna ja inimkäitumise sotsiaalsetest teguritest ja nende tegurite mõju mõstmisel ja tegurite osatähtsuse muutumisest erinevatel ajaetappidel.

Psühholoogia käsitleb indiviidi käitumist ja selle käitumise mõistmist.

Politoloogia käsitleb ühiskonna ja indiviidide poliitilist käitumist, ühiskonna võimustruktuuride ja– instrumentide analüüsi. Oluline koht on demokraatia kui protsessi ning erinevate riigikordade mõistmisel. Õppeaine õpetab nägema võimu ja poliitika osa ja mõju ühiskonna majandustegevusele.

Loogika käsitleb indiviidi aktiivsuse ja mõtlemise arendamist, loogilise mõtlemise süsteemi, analüüsitakse loogika (loogilise mõtlemise) süsteeme ja paradokse.

Avaliku arvamuse sotsioloogia käsitleb avaliku arvamuse tekkimist, kujunemist ja avaliku arvamuse juhtimist. Analüüsitakse avaliku arvamuse möjutamise viise, vöimalusi ja situatsioone, mis kas soodustavad või mitte avalikkuse mõjustamist. Analüüsitakse avalikkuse olemust ja tema käitumist ning seda käitumist mõjustanud sotsiaal-majanduslikke tegureid ning meedia osa selles. Käsitletakse avaliku arvamuse uurimist ja selle meetodeid ning uuringuprobleeme.

Massikommunikatsiooni teooria ja praktika käsitleb massikommunikatsiooni (sealhulgas kriisikommunikatsiooni ja selle iseärasusi) teooriaid ja nende analüüsi ning kuidas eeltoodut kasutada praktikas meediasuhtluses. Käsitletakse meedia ja kultuuri seoseid. Meediasõnumite tõlgendamine ja praktiline analüüs. Antakse teadmised meediauuringutest ja nende meetoditest.

Konfliktoloogia käsitleb konfliktide olemust ja nende tekkimist, nende erinevate tasandite fikseerimist. Käsitletakse konfliktide vältimise vóimalusi ja arendatakse oskusi konfliktide äratundmiseks, lahendamiseks ja vältimiseks. Olulist tähelepanu pööratakse konflikti arengu ja juhtimise protsessile.

Teadustöö alused käsitleb teaduses ja teadustöös esinevaid suundi ja probleeme. Õpetatakse nägema teadustöö vajalikkust ühiskonnas. Omandatakse teadustöö tegemise teoreetilised oskused ning praktilised oskused teadustöö instrumentides.

Tööõigus  käsitleb vastavaid õigusakte ning nendes orienteerumist. Kursuse raames analüüsitakse vastavaid juriidilisi praktikaid.

 
Õigusõpetus vt.siin