Ajakirjanduse ja suhtekorralduse õppetool
Ajakirjanduse ja suhtekorralduse õppetool
Erialaainete õppejõud õppetoolil:
Irina ANAŠTŠENKOVA
Olga VASSILJEVA
Juri VENDELIN (külalislektor)
Galina PANOVA
Julia TARNAŠINSKAJA
Boris TUHH
Jevgenia HAPONEN
Mark LEVIN (õppetooli juhataja)
Kes valdab infot, see valdab olukorda
Spetsialiseerumine: Avalike suhete juhtimine (Public Relations)
Ühiskondlikus ja isiklikus elus, äris ja poliitikas, kunstis, teaduses ja spordis on äärmiselt oluline kujundada stabiilselt positiivset avalikku arvamust. Avalike suhete spetsialistid loovad sellised tingimused, kus saab edukalt kasutada avalikku arvamust vajalikel eesmärkidel. Teiste sõnadega, PR-konsultandid muudavad inimest, kaupa või ettevõtet kõige nõutumaks konkurentide seas, luues või parandades nende imidži (kuju), ning tõstes nende reitingut (mainet). Imagoloojad mahutavad etteantud objekti õigel ajal kõige soodsama olukorda. Seepärast tegutsevad avalike suhete talitused Riigikogus ja Valitsuses, kohalikes omavalitsusorganites, tootmis- ja kaubandusfirmades, teadus- ja haridus-, kultuuri- ja spordiasutustes. Nad loovad kõikjal sellised sündmused (infoimpulsid), mis sattuvad avaliku tähelepanu keskpunkti.
2000.a. EABA sai esimeseks kõrgkooliks Eestis, kus valmistatakse ette tulevasi PR-proffe. Eesti, vene ja inglise keelte oskus võimaldab neil töötada nii Euroopa Liidu riikides, kui ka Venemaal.
Põhiõppeained, mida õpetatakse EABA-s antud eriala valinud üliõpilastele, on:
Avalike suhete strateegiad ja tehnoloogiad;
- Imagoloogia;
- Reklaamiõpetus;
- Konfliktoloogia;
- Ajakirjanduse alused;
- Masskommunikatsiooni teooria ja praktika;
- Avaliku arvamuse sotsioloogia;
- Autoriõiguse alused;
- Mikro- ja makroökonoomika;
- Ärianalüüs;
- Läbirääkimiste teooria;
- Luureteooria ja muud.
Õppevormid: päevane (õppe kestus – 3 aastat), õhtune ja kaugõpe (õppe kestus – 4 aastat).
Eriala: Majandus ja ajakirjandus
EABA on ainuke kõrgkool Balti riikides, kus valmistatakse ette diplomeeritud spetsialiste majandusajakirjanduse valdkonnas.
Ajakirjanikud on inimesed, kes levitavad ja analüüsivad ühiskondlikult olulist informatsiooni. Sellest, millist informatsiooni ajakirjanikud esitavad ja mis moodi seda tehakse, paljuski sõltub ühiskondlik õhkkond, ning masside suhtumine võimuorganitesse. Sel põhjusel demokraatlikus ühiskonnas nimetatakse ajakirjandust „neljandaks võimuks“ võrdselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuliku võimudega. Oma eriala spetsiifika tõttu kasvab ka ajakirjanike enda mõju ja populaarsus ajalehtede ja ajakirjade avara lugejaskonna seas, televaatajate, raadiokuulajate ja Interneti kasutajate hulgas.
Majandusajakirjandus on massimeedia eriharu. Siin töötajate väärtus põhineb sellel, et oma kutsetegevuses nad ühendavad mitte ainult kirjameeste, vaid ka ökonomistide-analüütikute omadusi. Need inimesed oskavad ära tunda terve ühiskonna aga ka konkreetsete ettevõtete majandusliku arengu uusi tendentse, oskavad teha turusuhete protsessi ja perspektiivide peene analüüsi, selgitada välja eraldi isikute ja tervikrühmade huvisid. Samas väljendavad nad oma tähelepanekuid veenvalt ja kaasakiskuvalt.
Õppekava on orienteeritud sellele, et EABA diplomiga majandusajakirjanikud saaksid töötada nii Euroopa Liidus, kui ka Ameerika mandril ja SRÜ-s. Üldhariduslik ettevalmistus koosneb keelte, kõnekunsti, ärietiketi, loogika, filosoofia, sotsioloogia, politoloogia ja muude ainete õpetamisest. Erialane ettevalmistus näeb ette ulatuslikku majandusainete, sealhulgas panganduse, rahvusvahelise turunduse ja rahvusvahelise kaubandusõiguse, samuti juhtimise aluste, reklaamiõpetuse, ajakirjanduse ajaloo, ilukirjandusliku toimetamise, stiiliõpetuse, Euroopa ja USA kultuuri, suhtlemise psühholoogia ja muude ainete õppimist. Kitsalt spetsialiseeritud ettevalmistus viiakse läbi loomingulistes kodades – ajalehe-ajakirjanduse, tele- ja fotoajakirjanduse, raadioajakirjanduse, Internet-ajakirjanduse kodades.
Õppe kestus päevases ja õhtuses õppevormis – 4 aastat.
